Esilehele TUNNIPLAAN Osaleja info Kontakt Näitus 24h
 
 
est |  eng |  rus | 

Uue õppeaasta info: RAHVAKALENDER LOOVUSTUNIDES!

RAHVAKALENDER LOOVUSTOA LOOVUSTUNDIDES

www.loovustuba.ee

www.loovustuba.blogspot.com

Soovitatav kirjandus:

„Rahvakalendri pühi“ Ch. Lään, Kirjastus ILO 2003 ja 2005

„Prazdniki narodnogo kalendarja“, Ch. Lään, Kirjastus ILO 2004

 

Igas tunnis killuke ajalugu...

 

Ajalugu mutub koos meiega. Nii ka rahvakalender on olnud läbi aastasadade muutuste tuultes ja tormides. Tavaliselt mõeldakse rahvakalendri all tähtpäevade, kommete ja uskumuste kogu, mida meie esivanemad on meile pärandanud. Infoallikad on vaid sada või pisut rohkem aastat vanad ja seda kuidas 17. või 18. sajandil aastat tähtpäevi tähistati on raske ennustada. Tänapäeval on tekkinud ka uusi tähtpäevi, mida pered usinalt tähistavad. Nii teeme meiegi. Loovustundides saavad kokku vanad ja uued traditsioonid. Me maalime Mihklipäeva pilte ja teeme emadepäevaks kingitusi, meisterdame volbriöö kolle ja tähistame Mardipäeva.


Alustame emme seelikust...

Seelikumustritega tuleme kaasajale lähemale, siis kui 20. sajandi algul hakati mõnes kihelkonnas (Lihula, Kirbla) seelikule tikkima madalpistes õiemotiive. Lilleõielisi punasepõhjalisi seelikuid kandsid Lihula naised suure uhkusega, need seelikud meenutasid mõisapreilide ilusaid riideid. Talunaised imetlesid ikka mõisapreilisid ja kust need lillemustrid ja tikandid ikka oma alguse on saanud kui mitte ilusate riidenäidiste järgi,mida keegi laadal, kirikus või linnasõidul nägi. Mida kaugemale vanasse aega süüvida, seda lihtsamad on mustrid ja tikandid täidavad pigem kaitsemaagilist ülesannet. Igapäevased riided olid lihtsad ja tagasihoidlikud ning egas kantud seelikut ära ei saanud visata, see keerati pahumpidi ja uus puhas pool oligi valmis. Seelikukangad kooti kodus kangastelgedel ja algselt värviti villast lõnga taimedega, mille pärast mustrid olid pastelsed ja pehmed. Erksavärvilised mustrid ja triibud on saadud poevärvidega.

23. september on sügisene pööripäev.
Sügisesel pööripäeval jälgisid inimesed väga hoolikalt loodust. Selle abil võis ette aimata, millised ilmad tulemas. Kõige rohkem kõneles tuule suund: kui tuul põhjast puhus, tuli külm sügis. Läänetuul ennustas pikka ja sooja sügist. Ka aitas tuulesuund teada saada, kuidas kevadise kalasaagiga lood on. Pea siis sinagi pilk peal, kuhu suunda puude oksad liiguvad. Kui ise ei tea, kus põhi või lõuna asub, võib appi võtta kompassi.

 

Sügis ka meie piltidele oma värvirikkas rüüs tuleb. Korjame kõik sügisvärvid üles ja võlume imelised sügismaalid ja mängud oma tundidesse.

 

Eestlased jagasid aasta looduse ringkäiku jälgides kahte ossa: soojaks suviseks ajaks, mil põllutöid tehti ja kari väljas käis, ja külmaks talviseks ajaks, mil põld oli külma kütkes ja loomad laudas. Kevad ja sügis olid ainult sillad, üleminekud ühest ajast teise, talvest suvesse ja suvest talvesse. Viimastel sajanditel on Eestis suveaeg alanud jüripäeval (23. aprillil) ja lõppenud mihklipäeval (29. septembril). Kui Jürit peeti kevadiste põllutööde alustajaks, siis Mihkel pidi sügisel põllutööd lõpetama. See päev oli tähtis päev põllumehe elus. See oli põllutööde lõpetamise püha ja päeva peeti viimaseks suvepäevaks, põllumehe tagasivaate päevaks suve jooksul tehtud töödele ja saavutustele. Mihkel alles ütles, mis põllumees suve jooksul oli teinud. Noored jooksid külas ringi, laulsid ja mängisid ning sõbrad ja tuttavad käisid üksteisel külas.

 

 

 

Sisukaart |  Esilehele  UUDISED  Uue õppeaasta info: RAHVAKALENDER LOOVUSTUNIDES! 
Loovustuba.ee | info @ loovustuba.ee